Mis inimesi tegelikult tagasi hoiab?
Vastustest tuli välja, et kaalulanguse ja parema vormi puhul ei ole inimestel ainult üks probleem. Kõige sagedamini nimetati raskust muutusi järjepidevalt hoida, töö, pere või stressi mõju ning ebakindlust selles, millist abi üldse vaja oleks.
Vaata tulemusiKolm asja paistavad vastustest kõige rohkem välja.
Inimeste olukorrad on erinevad, kuid samad teemad kordusid ikka ja jälle.
Järjepidevus, elukoormus või segadus
40 inimest 55-st nimetas vähemalt üht neist kolmest: muutusi on raske järjepidevalt hoida, töö, pere või stress võtab tähelepanu või ei ole selge, mida teha.
See näitab, et ainult teadmisest „söö paremini ja liigu rohkem“ ei pruugi piisata.
Kas ei tea, mida teha, või on raske jätkata
31 inimest 55-st ütles, et nad ei tea täpselt, mida teha või neil on raske muutusi järjepidevalt hoida.
Need on kaks erinevat probleemi. Ühel inimesel on vaja kõigepealt selgust. Teine võib juba teada, mida teha, kuid vajab abi selle päriselt ellu viimiseks.
Kaalu langetamine või tulemuse hoidmine
35 inimest 55-st tahab kas kaalu langetada või seda, et kaotatud kaal seekord püsiks.
Seega ei ole oluline ainult kaalust alla saada. Paljude jaoks on sama tähtis, et nad ei peaks mõne aja pärast jälle otsast alustama.
Probleem ei ole kõigil sama.
Kõige sagedamini nimetati raskust muutusi järjepidevalt hoida: 20 inimest 55-st. Järgnes töö, pere, stress või muu elukoormus: 16 inimest. Kolmandana tuli ebakindlus selles, milline abi üldse sobiks: 14 inimest.
Mõni inimene vajab rohkem teadmisi. Mõni vajab lihtsamat viisi tegutsemiseks. Mõni vajab tuge siis, kui elu ei lähe plaani järgi. Seepärast ei saa kõigile anda täpselt sama lahendust.
Mida inimesed konkreetselt takistuseks nimetasid?
Iga inimene sai valida kuni kaks vastust. Seetõttu ei pea protsendid kokku andma 100%.
Järjepidevust nimetas 20 / 55 vastajat ehk 36%. Töö, pere, stressi või muud elukoormust 16 / 55 ehk 29%.
14 / 55 vastajat ei olnud kindel, milline abi neile sobiks. 11 / 55 ei teadnud täpselt, mida teha või millest alustada.
16 inimest ütles, et töö, pere, stress või muu elu võtab praegu tähelepanu. Ainult 3 inimest ütles otse, et neil ei ole piisavalt aega.
See vahe on oluline. Mõnikord ei ole päev otseselt minutiteni täis. Probleem on hoopis väsimus, stress, muutuv päevakava või see, et enda eest hoolitsemiseks ei jää enam tähelepanu.
Hea plaan peab töötama ka tavalisel nädalal.
Kui toitumine ja treening toimivad ainult rahulikul ajal, on neid raske pikalt hoida. Lahendus peab arvestama sellega, et töö, pere, uni, reisid ja stress muutuvad.
16 inimest 55-st valis selle üheks oma peamiseks takistuseks.
3 inimest 55-st ütles, et neil ei ole praegu piisavalt aega.
Mõnikord läheb algus hästi. Toitud natuke paremini, liigud rohkem ja saad rütmi kätte.
Siis tuleb kiire või väsitav nädal. Trenn jääb ära, söögikorrad muutuvad juhuslikumaks ja vanad harjumused tulevad tagasi.
Sellepärast ei ole eesmärk teha plaani, mida suudad täita ainult ideaalsel nädalal. Parem on teha piisavalt hea plaan, mida saad kohandada ka siis, kui elu muutub.
Käitumise muutmise uuringutes on leitud, et konkreetne „kui X juhtub, siis teen Y“ plaan võib aidata kavatsuse päris tegevuseks muuta. Näiteks: „Kui jõuan hilja koju ja ei taha süüa teha, siis söön selle kiire variandi, mille olen varem valmis valinud.“
See ei tähenda, et kõik peab ette planeeritud olema. Mõte on selles, et keeruliseks hetkeks ei pea iga kord uut otsust nullist tegema.
Kaalulangus oli kõige sagedasem eesmärk.
28 inimest 55-st valis kaalulanguse. Kokku valis 35 inimest ehk 64% kas kaalulanguse või selle, et kaotatud kaal seekord püsiks.
Te kirjutasite juurde ka asju, mida valikvastustes ei olnud.
Allpool vastan kõigile sisulistele kommentaaridele, mis saadetud vastustes olid.
„Söömishäire“
Selle vastaja eesmärk oli saada tugevamaks ja paremasse vormi.
See eesmärk muudab vastuse väga oluliseks. Kui inimesel on söömishäire või tugev kahtlus sellele, ei ole õige lahendus süüa vähem, teha rangemat dieeti või hoida ennast pikalt kaloripuudujäägis.
Kui eesmärk on saada tugevamaks, peab kehal olema piisavalt energiat ja toitaineid. Jõu ja lihasmassi arendamine ei sobi hästi kokku olukorraga, kus keha saab pidevalt liiga vähe energiat.
Seepärast võib olla vaja eesmärk ajutiselt ümber seada: mitte „kuidas ma saaksin rohkem alla võtta“, vaid „kuidas ma saaksin piisavalt süüa, et keha taastuks ja saaks tugevamaks“.
Samal ajal tuleb tegeleda söömishäire põhjuse ja mustriga. Söömishäire vajab selleks sobivat professionaalset abi. Ravi võib hõlmata arsti, psühholoogi, psühhiaatri ja toitumisspetsialisti koostööd.
Sellises olukorras ei paneks ma kaalulangust esimeseks eesmärgiks. Esimene eesmärk on taastada turvalisem söömine, anda kehale piisavalt energiat ja alles siis otsustada, milline kehakoostise eesmärk üldse sobib.
„Mul on raske söömishoogudega toime tulla. Murdun pidevalt.“
Selle vastaja eesmärk oli saada tugevamaks ja paremasse vormi.
See on siin väga oluline. Kui eesmärk on tugevam keha, ei ole mõistlik samal ajal suruda ennast järjest suuremasse kaloripuudujääki. Liiga väike energiakogus võib suurendada nälga, väsimust ja muuta söömishoogude kontrolli veel raskemaks.
Mõnel juhul on kõige targem samm kaalulangetusdieet katkestada ja keskenduda mõneks ajaks sellele, et süüa regulaarselt ja piisavalt. See aitab taastada stabiilsema söömisrütmi ja annab kehale paremad eeldused jõu arendamiseks.
Kõigepealt tasub vaadata, mis söömishoole tavaliselt eelneb. Mõnel on selleks pikk söömata olemine, liiga range dieet, väsimus, stress või tugevad emotsioonid.
Kui söömishood on korduvad, tundub söömise ajal kontroll kadunud või need tekitavad tugevat häbi ja muret, tasub rääkida söömishäiretega tegeleva spetsialistiga.
Seega ei alustaks ma sellest, et „pead ennast lihtsalt paremini kontrollima“. Alustaksin kahest küsimusest: miks hood tekivad ja kas keha saab praegu üldse piisavalt energiat.
„Vahetustega töö“
Selle vastaja eesmärk oli, et kaotatud kaal püsiks ja enesetunne oleks parem.
See tähendab, et kõige tähtsam ei ole teha üht täiuslikku päevakava. Vaja on lahendust, mis toimib ka siis, kui tööaeg muutub.
Kui tööaeg muutub, ei saa söögikordi ja treeninguid alati siduda ühe kindla kellaajaga. Seetõttu on kasulikum siduda need oma vahetuse rütmiga.
Näiteks võib olla eraldi lahendus hommikuse, õhtuse ja öise vahetuse jaoks: millal on põhisöök, mida võtta tööle kaasa, millal on realistlik liikuda ja kuidas hoida und võimalikult stabiilsena.
Kui eesmärk on, et kaalulangus püsiks, peab plaan sobima vahetustega tööga, mitte eeldama, et inimene hakkab elama nagu üheksast viieni töötaja.
Kas vaimse tervise mured võivad trenni alustamist takistada?
„Vaimse tervise poole pealt küsimus, et kas näiteks takistab treeninguid jms vaimse tervise mured. See on oluline küsimus, sest ärevushäirega inimestel on raske trenniga sina peale saada.“
Selle vastaja eesmärk oli kaalu langetada ja tervist parandada.
Samal ajal ütles ta, et ei tea täpselt, mida teha ja raha või muud kulud on praegu tähtsamad. See tähendab, et lahendus peab olema korraga lihtne, jõukohane ja mitte tekitama lisapinget.
Jah, ärevus võib teha alustamise päriselt raskeks.
Rahvarohke jõusaal, võõrad inimesed või treeninguga kaasnev kiirem pulss ja hingamine võivad mõne inimese jaoks olla ebamugavad või ärevust suurendada.
Samal ajal näitavad uuringud, et regulaarne liikumine võib ärevuse sümptomeid vähendada. See ei tähenda, et inimene peaks kohe minema rahvarohkesse jõusaali või tegema rasket trenni.
Alustada võib väiksemalt ja turvalisemalt. Näiteks kõndimine, kodune treening, rahulikum treeningaeg või privaatne ruum.
Kui ärevus on tugev või segab igapäevaelu, on mõistlik tegeleda sellega ka vaimse tervise spetsialistiga. Treening võib olla üks abivahend, kuid see ei pea asendama vajalikku ravi.
Minu Volta stuudio on 100% privaatne. See sobib ka inimesele, kes tahab treenida, kuid ei tunne end rahvarohkes jõusaalis mugavalt.
„Olen diabeetik 13 aastat.“
Selle vastaja eesmärk oli parandada tervist või tervisenäitajaid.
Selle eesmärgi juures on liikumine väga oluline. Regulaarne liikumine võib aidata parandada veresuhkru kontrolli, füüsilist võimekust ja üldist enesetunnet.
Samas ei saa diabeedi puhul anda kõigile sama plaani. Täpne lahendus sõltub sellest, kas inimesel on 1. või 2. tüüpi diabeet, milliseid ravimeid ta kasutab ja kas esineb tüsistusi.
Eriti insuliini või veresuhkrut langetavate ravimite kasutamisel tuleb arvestada liiga madala veresuhkru riskiga. Seetõttu peab treeningu ja toitumise muutmine sobima kokku inimese raviplaaniga.
Kui peamine eesmärk on tervisenäitajaid parandada, ei pea alustama väga raske trenniga. Regulaarne jõutreening, kõndimine ja muu sobiv liikumine võivad juba palju anda.
Personaalse treeningu või kaalulanguse toe puhul saan aidata liikumise, toitumise ja harjumustega, kuid ravimeid ja diabeediravi juhib arst.
„Vabandused, vabandused.“
Selle vastaja eesmärk oli, et kaotatud kaal püsiks ja tervisenäitajad paraneksid.
Selle eesmärgi jaoks ei piisa ainult sellest, et inimene suudab mõneks nädalaks ennast kokku võtta. Vaja on käitumist, mida saab korrata ka siis, kui motivatsioon on madalam.
Mõnikord on see tõesti edasilükkamine. Aga sõnast „vabandus“ üksi on vähe kasu. Kui inimene ütleb endale ainult „ma otsin vabandusi“, ei saa ta veel teada, mida järgmine kord teisiti teha.
Kasulik on küsida: mis täpselt juhtub hetkel, kui plaan ära jääb? Kas olen väsinud? Kas mul ei ole sobivat sööki olemas? Kas trenn tundub liiga suur ettevõtmine? Kas ma ootan, et motivatsioon tuleks enne tegutsemist?
Kui põhjus on teada, saab sellele teha konkreetse varuplaani. Näiteks: „Kui ma ei jõua täna jõusaali, teen 20 minutit kodus või lähen kõndima.“
Kui eesmärk on tulemust säilitada, on just sellised varuplaanid olulisemad kui täiusliku nädala ootamine.
„Aeg ja motivatsioon õiget süüa teha.“
Selle vastaja eesmärk oli peeglis parem välja näha ja saada tugevamaks.
Selle eesmärgi jaoks ei ole vaja iga päev „täiuslikult“ süüa ega tund aega süüa teha. Vaja on piisavalt head söömist, mis annab kehale energiat ja valku ning mida on võimalik päriselt korrata.
Kui kogu plaan sõltub sellest, kas õhtul on aega ja tahtmist süüa teha, laguneb see kiirel või väsitaval päeval kergesti.
Selle asemel võib valida mitu lihtsat varianti, mis võtavad vähe aega: valmis salat või külmutatud köögiviljad, maitsestamata jogurt või kohupiim, puuvili, täisteraleib, muna, valmis kana või kala ja muud toidud, mida saab kiiresti kokku panna.
Kui eesmärk on saada tugevamaks, peab keha saama piisavalt energiat ja valku. Liiga napp söömine võib jõu arendamist hoopis pidurdada.
Siin aitab ette otsustamine. Kui tead juba, mida sööd päeval, mil sa süüa teha ei viitsi, ei pea väsinuna nullist otsustama.
Esimene samm ei pea olema suur.
Kui sa ei tea, mida just enda puhul muuta, saad oma olukorra personaalselt läbi vaadata.
Põhjalikul Selguse nõustamisel vaatame üle sinu toitumise, treeningu, varasemad katsed ja selle, mis sind praegu kõige rohkem takistab.
Kui sa juba tead üsna hästi, mida teha, aga sul on raske muutustega jätkata, saab pärast nõustamist vajadusel edasi minna Järjepidevuse mentorlusega.
Millele vastustes toetun?
Küsitluse numbrid tulevad 55 esitatud vastusest. Kommentaaridele vastamisel kasutasin lisaks teadusuuringuid ja ravijuhiseid.
Söömishäired ja söömishood: NICE, Eating disorders: recognition and treatment.
Diabeet ja liikumine: American Diabetes Association, Standards of Care in Diabetes 2026.
Ärevus ja liikumine: süstemaatilised ülevaated ja meta-analüüsid näitavad, et liikumine võib ärevuse sümptomeid vähendada.
Vahetustega töö: süstemaatilised ülevaated seostavad vahetustega tööd suurema ülekaaluriski ja keerulisemate toitumisharjumustega.
„Kui-siis“ plaanid: uuringutes on need aidanud osal inimestel tervislikuma söömise ja liikumise kavatsusi paremini ellu viia.
