Miks motivatsioon kaob – ja miks see ei tähenda, et sa oled laisk
See artikkel on inimestele, kes tahavad kaalust alla võtta teaduspõhiselt ja püsivalt, saada tugevamaks ja valuvabamaks, kuid tunnevad, et motivatsioon kaob alati enne, kui tulemused jõuavad püsima jääda.
Kui oled end tabanud mõttelt „mul lihtsalt ei jätku tahtejõudu“ või „teised suudavad, mina mitte“, siis see tekst on sulle.
Motivatsioon ei ole iseloomuomadus – see on reaktsioon keskkonnale
Motivatsioon ei ole midagi, mis inimesel kas on või ei ole. See ei ole iseloomuomadus ega tahtejõu mõõdupuu.
Motivatsioon on reaktsioon. Ta tekib ja kaob sõltuvalt sellest, kui hästi treening, toitumine, koormus ja ootused sobituvad inimese pärisellu.
Kui motivatsioon kaob, ei tähenda see, et inimene oleks laisk. See tähendab, et lähenemine ei toeta teda enam.
Miks „ole lihtsalt distsiplineeritum“ on kehv soovitus
Distsipliini soovitatakse sageli kui universaalset lahendust motivatsiooni kadumisele. Praktikas tähendab see aga enamasti rohkem sundi, rohkem survet ja vähem paindlikkust.
Distsipliin ilma raamistikuta tähendab, et inimene peab end pidevalt sundima ka siis, kui keha ja vaim on juba väsinud või kui elu ei ole parasjagu ideaalne.
See võib töötada lühiajaliselt. Pikas plaanis viib see aga üleväsimuse, katkestuste ja uuesti alustamiseni.
Probleem ei ole inimeses. Probleem on selles, et distsipliini kasutatakse vales kohas ja vale eesmärgiga.
Motivatsioon ei kao – tal võetakse tingimused ära
Püsivat motivatsiooni kirjeldab hästi enesemääratlemise teooria (Self-Determination Theory), mille järgi inimene vajab kolme põhitingimust:
- Autonoomiat – tunnet, et tal on valik ja kontroll tempo ning koormuse üle
- Kompetentsust – tajutavat arengut (rohkem jõudu, parem enesetunne, väiksem valu)
- Seotust – tunnet, et ta ei ole oma pingutusega üksi
Paljud kaalulangusprogrammid rikuvad neid tingimusi süstemaatiliselt: tempo on ette kirjutatud, eksimus võrdsustatakse läbikukkumisega ja tugi kaob hetkel, mil inimene ei vasta ootustele.
Sellises keskkonnas motivatsioon ei saagi püsida – sõltumata tahtejõust.
Miks motivatsioon kaob just siis, kui elu ei ole ideaalne
Motivatsioon kipub kaduma mitte alguses, vaid siis, kui elu muutub keerulisemaks: rohkem tööd, vähem und, stress, tervisemured või valu.
Kui kaalulanguse lähenemine eeldab ideaalset nädalat, täiuslikku rutiini ja pidevat maksimaalset pingutust, siis see katkeb paratamatult päriselus.
Püsiv kaalulangus ei vaja ideaalset elu. Ta vajab süsteemi, mis kohandub, mitte ei murdu.
Mida teha siis, kui motivatsioon on juba kadunud
Kui motivatsioon on kadunud, ei ole lahendus uus „kõik-või-mitte-midagi“ algus ega rangem režiim.
Lahendus on:
- koormuse kohandamine, mitte katkestamine
- ootuste korrigeerimine, mitte enesesüüdistus
- järjepidevuse taastamine väikeste, tehtavate sammudega
Motivatsioon tuleb sageli tagasi siis, kui surve väheneb ja inimene tunneb taas, et ta saab hakkama.
Püsiv kaalulangus ei vaja pidevat kõrget motivatsiooni
Püsiv kaalulangus sünnib järjepidevusest, mitte pidevast motivatsioonitipust.
Kui treening ja toitumine on üles ehitatud nii, et need sobivad pärisellu, toetavad taastumist ja vähendavad valu, siis kannab süsteem ka siis, kui motivatsioon kõigub.
Kas see lähenemine kõnetab sind?
Kui oled väsinud sellest, et pead end kogu aeg sundima, ja otsid teaduspõhist, rahulikku ja püsivat kaalulangust, mis teeb sind tugevamaks ja aitab vähendada valu, siis ei ole sul vaja uut „tahtejõu testi“.
Sul on vaja õiget raamistikku ja kogenud juhendamist.
→ Loe edasi, kuidas ma inimesi juhendan ja kellele see lähenemine sobib
Kes on Talis ja miks see lähenemine töötab
Mina olen Talis Tobreluts – personaaltreener ja elustiilimentor, kes aitab inimestel kaalust alla võtta püsivalt, saada tugevamaks ja liikuda valuvabamalt, privaatses ja rahulikus keskkonnas.
See lähenemine ei ole minu jaoks pelgalt teooria. Olen ise olnud ülekaaluline kontoritöötaja, kellel oli vähe energiat, valud alaseljas ja langenud enesekindlus.
Olen ka ise korduvalt proovinud ja ebaõnnestunud. Just seetõttu ei näe ma ebaõnnestumist kui iseloomuviga, vaid kui selget signaali, et lähenemine ei sobi inimese pärisellu.
Lisaks isiklikule kogemusele on mul kõrgharidus psühholoogias ning olen end järjepidevalt täiendanud harjumuste kujundamise, motivatsiooni toetamise, alustajate juhendamise ja vigastustest taastumise teemadel.
See kombinatsioon – isiklik kogemus, teaduspõhine mõtlemine ja praktiline juhendamine – on põhjus, miks see lähenemine toimib ka siis, kui motivatsioon kõigub ja elu ei ole ideaalne.
Talis Tobreluts