Kuidas aru saada, kas sa oled päriselt valmis muutuseks?

Motivatsioon võib ja peabki tulema ka väljastpoolt — aga ainult ühel tingimusel

Sageli arvatakse, et kui inimene ei alusta või ei püsi, siis on tal lihtsalt „motivatsiooni puudu“. Tegelikkuses on motivatsioon midagi, mida saab ja tulebki toetada väljastpoolt — juhendaja, keskkonna ja struktuuri kaudu.

Kuid sellel on üks oluline eeltingimus: inimene peab oma tegudega näitama, et ta on valmis võtma vastutuse protsessi eest.

Soov üksi ei ole veel valmisolek. Sõnad „ma tahan“ ei käivita muutust. Muutus algab hetkest, kui inimene teeb esimese väikese teo, ka siis, kui see tundub ebamugav, ebatäiuslik või „liiga tühine“.

Väljastpoolt tulev tugi ei ole mõeldud vastutuse asendamiseks, vaid selle toetamiseks. Kui inimene ei ole valmis isegi kõige väiksemat iseseisvat sammu tegema, ei ole probleem motivatsioonis ega meetodis — vaid valmisolekus.

1. Kas sa räägid tegemistest või plaanidest?

Valmis inimene räägib sellest, mida ta juba teeb.

• „Viimase kahe nädala jooksul olen teinud…”
• „Praegu proovin nii, aga see ei tööta.”
• „Siin on koht, kus ma ise eksin.”

Mittevalmis inimene räägib peamiselt tulevikust: „varsti”, „kunagi”, „kui elu rahuneb”.

Küsimus endale:
Mida ma olen viimase 14 päeva jooksul päriselt teinud — mitte plaaninud ega mõelnud?

2. Kas sa küsid “kuidas” või “kas”?

Valmis inimene küsib:

• „Kuidas see minu olukorras välja näeks?”
• „Mis oleks esimene väike samm?”
• „Kuidas seda päriselus hoida?”

Mittevalmis inimene küsib: „Kas see üldse töötab?”, „Kas kellelgi teisel õnnestus?”, „Mis siis, kui mul motivatsiooni pole?”

Need ei ole rumalad küsimused. Need on distantsi hoidvad küsimused.

Küsimus endale:
Kas ma otsin praegu viisi alustamiseks või põhjust mitte otsustada?

3. Kas sa talud ebamugavat vestlust?

Muutus eeldab, et inimene suudab vaadata oma harjumusi, valikuid ja vastutust ilma naljatamata, õigustamata või teemat vahetamata.

Valmis inimene ei pea end õigeks. Ta on valmis ebamugavust taluma.

Küsimus endale:
Kas ma suudan rääkida ausalt oma käitumisest, ilma et peaksin end kohe kaitsma?

4. Kas sa teed mikroteo enne suurt otsust?

See on kõige selgem marker.

Valmis inimene on võimeline tegema väikese konkreetse teo isegi enne, kui kõik on selge või ideaalne.

• paneb kirja, mida ta tegelikult sööb
• läheb 10 minutiks kõndima
• vastab ausalt ühele lihtsale küsimusele

Mittevalmis inimene leiab põhjuse, miks see ei õnnestunud.

Küsimus endale:
Kas ma olen valmis tegema ühe väikese sammu täna, või ootan hetke, mil kõik tundub lihtsam?

5. Kas sa räägid vastutusest või takistustest?

On asju, mida inimene ei saa valida ega muuta: geneetikat, varasemaid kogemusi, teatud eluolusid.

Need on päris. Neid ei tohi pisendada ega eirata.

Aga muutus ei sünni sellest, mille üle sul kontrolli ei ole. Muutus sünnib sellest, mida sa teed nende tingimuste sees.

Valmis inimene ütleb: „Ma ei saanud valida lähtepunkti, aga see osa on minu teha.”

Mittevalmis inimene jääb loetlema kõike seda, mis on temast väljaspool — ja peatub enne, kui jõuab selleni, mille üle tal tegelikult on otsus.

Takistused on päris. Küsimus ei ole, kas need eksisteerivad, vaid kelle käes on järgmine samm.

Küsimus endale:
Milline osa sellest protsessist on päriselt minu vastutus — isegi siis, kui mitte kõik ei ole minu kontrolli all?

6. Kas raha ja aeg on põhjus või kaitse?

Sageli ütleb inimene: „Mul pole raha.” või „Mul pole aega.”

See ei tähenda alati puudust. Sageli tähendab see, et inimene ei ole valmis võtma vastutust protsessi eest, mis ei lõpe ostuhetkega.

See ei tähenda, et inimene ei hooliks või et probleem oleks rahas või ajakasutuses. Sageli on keerulisem just vastutus, mis tuleb koos pikaajalise muutusega.

Elamused ja ostud ei küsi harjumuste muutmist. Juhendatud muutus küsib.

Küsimus endale:
Kas ma väldin praegu kulu või vastutust, mis tuleks koos muutusega?

Kokkuvõte

Valmidus ei ole iseloomujoon. See ei ole moraalne seisund. See ei tähenda, et keegi oleks „halb” või „laisk”.

Valmidus on hetk, kus inimene on valmis tegema esimese väikese teo.

Valmidus ei väljendu sõnades, vaid esimese väikese teo tegemises.

Kui sa ei ole praegu selles kohas, on see okei. Aga see on aus koht, kus olla.