Veresuhkrusõbralik dieet ei ole imerelv

Kust „veresuhkrusõbraliku dieedi” idee üldse tuleb?

Alguses ei olnud veresuhkru jälgimine kaalulangetajatele mõeldud.

Tegemist on eelkõige meditsiinilise tööriistaga, mida kasutatakse:

• diabeedi korral
• insuliiniresistentsuse puhul
• teatud ainevahetushäirete jälgimiseks

Hiljem liikus see heaolu- ja dieedimaailma, kus:

• graafikud on visuaalselt väga mõjusad
• numbrid tunduvad „objektiivsed”
• tekib tunne, et „nüüd ma lõpuks saan aru, mis minuga toimub”

Probleem ei ole veresuhkrus endas. Probleem tekib siis, kui sellest saab järjekordne päästerõngas, mille taha vastutus lükata.

Mida „veresuhkrusõbralik dieet” tegelikult soovitab?

Kui võtta soovitused maha turunduslikust kihist, jääb järele üsna lihtne loogika:

• süüa igal toidukorral piisavalt valku
• tarbida rohkelt kiudaineid
• mitte süüa ainult süsivesikuid
• hoida portsjonid mõistlikud

Ehk: täiesti tavaline, tasakaalustatud toitumine.

Olen soovitanud sellist lähenemist oma klientidele juba ligi 10 aastat. Ma lihtsalt ei nimeta seda „veresuhkrusõbralikuks dieediks”.

Mida see tähendab päris numbrites?

Vaatame üht realistlikku näidet.

Keskmise inimese energiavajadus kaalu säilitamiseks on umbes 2000 kcal päevas. Kaalulanguseks tähendab see sageli umbes 1500 kcal päevas.

Valk – ~40%

• 40% × 1500 kcal = 600 kcal
• 1 g valku = 4 kcal → ~150 g valku päevas

Piisav valgukogus:

• hoiab täiskõhutunnet
• aitab säilitada lihasmassi
• aeglustab söögijärgseid veresuhkru kõikumisi

Rasvad – ~30%

• 30% × 1500 kcal = 450 kcal
• 1 g rasva = 9 kcal → ~50 g rasva päevas

Eelistatult taimsed rasvad ja mõõdukad kogused. Lisaks aitavad rasvad pikemalt täiskõhutunnet hoida ning on olulised ka hormoonide normaalses talitluses – just selles mõttes, mida sageli nimetatakse “hormoonide tasakaalustamiseks”.

Süsivesikud – ~30%

• 30% × 1500 kcal = 450 kcal
• 1 g süsivesikuid = 4 kcal → ~110 g päevas

Selle jaotuse juures:

• süsivesikuid ei ole „palju”
• veresuhkur on sageli juba loomulikult stabiilsem
• eraldi imerelva ei olegi vaja

Paradoksaalselt tekib „veresuhkrusõbralik toitumine” sageli iseenesest, kui baasasjad on paigas.

Aga insuliin?

Siin on üks oluline lause, mida tasub rahulikult lugeda:

Insuliin ei takista rasvakaotust, kui inimene on energiadefitsiidis ehk sööb vajadusest vähem kaloreid.

Jah:

• veresuhkur võib tõusta
• insuliin võib reageerida

Aga kui energia on miinuses, kasutab keha varurasva.

Söögijärgne veresuhkru tõus on normaalne. Probleem ei ole üksikus kõikumises, vaid pikaajalises regulatsioonis.

Kas terved inimesed peavad hakkama veresuhkrut mõõtma?

Lühike vastus: ei pea.

Oluline on mõista:

• veresuhkur peabki pärast sööki tõusma
• oluline on pikaajaline muster, mitte hetkeline graafik
• rohkem infot annab see, mis toimub 10-14 tundi hiljem (nii mõõdab Synlab veresuhkru reaalseid väärtusi)

Praktikas tähendab veresuhkrudieet sageli ka:

• grammi pealt toidu kaalumist
• toitumiskavade järgimist (tihti müüvad selle dieedi propageerijaid kohe juurde ka kavasid – aga see ju ei tohiks kedagi ka üllatada)
• spontaansuse kadumist

Ja siinkohal tasub küsida ausalt:
👉 Kuidas on sul seni läinud toitumiskavadega?
👉 Kas need on jäänud püsima?
👉 Kas “elu” jäi samal ajal alles? (Said nautida ka “pahasid” toite?)

Aus vahemärkus veresuhkru teemal

Paljud veresuhkruga seotud väited on tehniliselt õiged, aga praktikas eksitavad.

On tõsi, et:

• valguga segatud toidukorrad tõstavad veresuhkrut aeglasemalt
• kiudained siluvad söögijärgseid kõikumisi
• veresuhkur ja insuliin on keha jaoks olulised

Aga see ei tähenda, et:

• iga veresuhkru tõus oleks probleem
• veresuhkru „optimeerimine” tooks iseenesest kaasa kaalulanguse
• sensor või äpp teeks valikud inimese eest ära

Kaalulanguse seisukohalt ei ole küsimus selles, kas veresuhkur kord päevas tõuseb, vaid selles, milline on üldine toitumine, liikumine ja järjepidevus nädalate ja kuude lõikes.

Veresuhkru „täiuslik kontroll” ei asenda päris elu

Ükski graafik ega sensor ei asenda:

• järjepidevust toitumises
• jõutreeningut ja liikumist
• keskkonda, mis toetab häid valikuid

Just igapäevased väikesed otsused mõjutavad tulemusi rohkem kui ükskõik milline dieet või mõõdik.

Viimane ja kõige olulisem küsimus

Kaalulangus ei jää ära sellepärast, et inimene ei tea piisavalt. Vajalik info mahub ühele paberilehele.

Enamasti jääb see ära siis, kui vastutus lükatakse järgmise meetodi, dieedi või mõõdiku taha.

Väike peegel endale:

• Kas ma otsin praegu uut kava?
• Või olen valmis tegema olemasolevaga väikseid, järjepidevaid samme?

Veresuhkrusõbralik toitumine võib olla osa tervikust. Aga see ei asenda valmisolekut teha iga päev targemaid valikuid – vähemalt seni, kuni tahad olla sale, tugev, valuvaba ja energiline.

Ja seda ei saa ükski dieet kellegi eest ära teha.