Miks enamik inimesi katkestab kaalulangetuse juba esimese 2 kuu jooksul

5 minuti lugemine

Igal aastal — eriti jaanuaris, kevadel ja enne suve — alustavad tuhanded inimesed sama mõttega:
“Nüüd võtan end kätte.”
Algus on sageli tugev: rohkem trenni, “puhtam” toitumine, sammud, kalorid, toidukorrad.
Mõni nädal isegi töötab.
Ja siis… vaikne katkestamine.

Mitte paugu ja draamaga. Lihtsalt üks päev jääb vahele. Siis teine. Ja mingi hetk on vana elu tagasi.
See ei ole erand. See on normaalne muster.
Ja kõige olulisem lause kohe alguses:
see ei juhtu laiskuse, rumaluse ega tahtejõu puudumise tõttu.

Kui sul on olnud korduvalt tunne, et “ma alustan ja siis kaon ära”, siis see artikkel on sulle.
(Kui tahad laiemat pilti sellest, miks “õige nipp” sageli ei päästa, loe ka:
“5 küsimust enne, kui sa ühtegi kaalulangetusnõuannet järgima hakkad”.)


“Võtan end kätte” müüt

Meile on aastaid õpetatud, et muutus algab tahtejõust:
“Kui sa piisavalt tahad, siis sa suudad.”
Kui ei suuda, siis “järelikult ei tahtnud piisavalt”.

See kõlab loogiliselt, aga inimese käitumine ei tööta nii.
Tahtejõud on lühiajaline ressurss.
Ta sobib alguseks, mitte süsteemiks.
Ta võib aidata sul 2–4 nädalat pingutada, aga ta ei kanna sind läbi elu,
kus on töö, lapsed, väsimus, stress, sotsiaalne elu ja emotsioonid.

Kui sa tahad sellest “uue katse” ringist välja saada, siis siit on kasulik taust:
“Miks motivatsioon kaob — ja miks see ei tähenda, et sa oled laisk”.


Pettumuste org: faas, kus enamik katkestab

Peaaegu iga elustiilimuutus läbib faasi, mida kutsutakse pettumuste oruks
(ingl. valley of disappointment).
See on periood, kus pingutus juba käib, aga tulemused ei ole veel nähtavad
või ei vasta ootustele.

  • Kaal ei lange nii kiiresti, kui sa lootsid.
  • Energia ei ole iga päev parem.
  • Mõõdulint ei liigu lineaar­selt.
  • Motivatsioon, mis alguses kandis, hakkab vaikselt hääbuma.

Seda orgu ei saa alati siduda “konkreetse nädalaga”.
Ta võib tulla päevade, nädalate või isegi kuude jooksul — eriti siis, kui muutus on rahulik ja realistlik,
mitte ekstreemne.
Ja just siin katkestab enamik inimesi.

Mitte sellepärast, et nad oleksid “nõrgad”, vaid sellepärast, et neil pole midagi,
mis seda faasi toetaks.
(Kui tahad mõista, miks paljud “teevad kõike õigesti”, aga tunne on ikka halb, loe ka:
“Sinu keha ei ole katki — ta on lihtsalt väsinud valedest algustest”.)


Miks katkestatakse just esimese 1–2 kuu jooksul?

Praktikas korduvad samad põhjused. Need on “igapäevased”, mitte dramaatilised —
ja just seetõttu nii levinud.

1) Eesmärgid ja ootused on valesti seatud

Alguses oodatakse kiiret ja sirgjoonelist muutust.
Kui see ei tule, tekib tunne: “Ju see ei tööta.”
Keegi pole õpetanud, et kaalulangus on hüplik, aeglane ja vahel ebamugav.

Kui see teema sind puudutab, siis see aitab:
“Enne kui jaanuaris alustad: pane paika realistlik eesmärk”.

2) Motivatsioon on “toetamata”

Motivatsiooni käsitletakse tihti kui isiklikku omadust: “mul on” või “mul ei ole”.
Tegelikult on motivatsioon midagi, mida saab toetada või lõhkuda.
Kui inimene on üksi, ilma peeglita, ilma tagasisideta ja ilma mõistmiseta, siis motivatsioon ei püsi.

Siin on kasulik paariline lugemine:
“Miks sa ei suuda alustada — ja miks see ei tähenda, et sinuga on midagi valesti”
ning
“Mis on päriselt esimene samm, kui sa tahad muutust, aga ei suuda alustada?”.

3) Info on puudulik või müütidele ehitatud

Paljud alustavad teadmistega, mis põhinevad:

  • ekstreemsetel dieetidel
  • “hea/halb” toidu mõtlemisel
  • hirmul süsivesikute, kalorite või “valede valikute” ees

See võib töötada lühiajaliselt, aga ei õpeta elama.
Kui tahad müütide teemat rahulikult lahti võtta, loe:
“Veresuhkrusõbralik dieet ei ole imerelv”
ning (kui oled kogenud “ma söön vähe, aga kaal ei lange” olukorda) ka:
“Miks kaal ei lange, kuigi sööd vähe”.

4) Strateegia on vale: liiga piirav, liiga jäik

Toitumiskava või treeningplaan, mis ei arvesta inimese elu, eelistusi ja rütmi,
ei ole jätkusuutlik.
Kui “plaan” eeldab, et sa elad nagu teistsugune inimene, siis ta kukub kokku hetkel,
kui päris elu tagasi tuleb.

Kui sinu mure on pigem see, et “ma teen justkui õigesti, aga kaal seisab”, siis see artikkel sobib hästi kõrvale:
“Miks kaal seisab paigal isegi siis, kui teed kõike õigesti?”.


See ei ole iseloomu küsimus

Kui inimene katkestab, ütleb ta sageli:
“Ju ma ei ole piisavalt distsiplineeritud.”
Aga tegelikkus on teine.

Probleem ei ole inimeses.
Probleem on süsteemis, mis eeldab, et inimene peaks:
pidevalt pingutama, kannatama ja “olema tubli”
ilma toetava keskkonnata.

Kui sa tahad mõista, miks “rohkem pingutust” ei tähenda automaatselt paremat tulemust, loe:
“Miks rohkem trenni ei tähenda paremat kaalulangust”.


Mida see artikkel ei ütle

See artikkel ei ütle, et kõik peaksid käima mentorluses.
See ei ütle, et ilma abita pole võimalik muutuda.
See ei müü sulle ühtegi “imet”.

Ta ütleb ainult seda:

  • Katkestamine ei tähenda, et sa oled läbi kukkunud.
  • See tähendab, et sinu katse ei olnud piisavalt toetatud.

Ja see on väga oluline vahe.


Kui sa tahad teha seda seekord teistmoodi

Kui sa oled inimene, kellel on olnud palju “häid starte”, aga vähe rahulikke jätkamisi,
siis sulle võivad sobida rahulikud, otsust turvaliseks tegevad sammud — mitte uus “kõik või mitte midagi” projekt.

(Kui tahad enne endale selgeks teha, kas sa oled päriselt valmis muutuseks — ilma enesesüüdistuseta — siis loe:
“Kuidas aru saada, kas sa oled päriselt valmis muutuseks?”.)


KKK (FAQ)

Miks motivatsioon kaob kaalulangetuse alguses?

Sest alguse motivatsioon on sageli emotsioonipõhine ja lühiajaline.
Kui tulemused ei tule samas tempos nagu ootus, tekib “pettumuste org”.
Ilma tagasiside, struktuuri ja kohandatava plaanita hakkab motivatsioon hääbuma.
(Seotud lugemine:
siit.)

Miks kaal ei lange sirgjooneliselt?

Kehakaal kõigub loomulikult: vedelik, stress, uni, sool, tsükkel, treeningkoormus ja seedimine mõjutavad numbrit.
Seetõttu võib kaal “seista”, kuigi suund on õige ehk liigne ja häiriv keharasv kaob (seda lihtsalt ei ole kaalul näha, küll aga sentimeetrite ja riidesuuruste muutusest).
(Seotud lugemine:
siit.)

Miks inimesed katkestavad dieedi või treeningu tihti just 1–2 kuu jooksul?

Sest selleks ajaks on alguse “uudsuse energia” kadumas, kuid harjumused pole veel stabiliseerunud.
Kui eesmärgid on liiga suured ja plaan liiga jäik, muutub pingutus suureks ja tagasilöögid tunduvad läbikukkumisena.

Kas katkestamine tähendab, et ma olen distsipliinita?

Ei.
Katkestamine tähendab enamasti, et plaan ei sobinud sinu päris eluga või sul puudus tugi selles faasis,
kus tulemused pole veel nähtavad.
Probleem on süsteemis, mitte sinu iseloomus.

Mida teha, kui ma “kukkun rajalt maha”?

Tee järgmine realistlik samm: vali üks asi, mida saad täna taastada (nt üks valgurikas toidukord, üks jalutuskäik, üks trenn).
Ära proovi “kompenseerida”.
Eesmärk on taastada rütm, mitte karistada end.
(Seotud lugemine:
siit.)

Kas rohkem trenni tähendab alati paremat kaalulangust?

Mitte alati.
Liiga suur koormus võib tõsta nälga, vähendada taastumist ja teha järjepidevuse raskeks.
Tulemused tulevad sageli paremini, kui strateegia on “päriseluga sobiv”.
(Seotud lugemine:
siit.)




Talis Tobreluts